Kas sinu ettevõtte koolitusveski töötab täistuuridel?
Sügis on hea aeg koolitustegevuse tegeliku mõju
hindamiseks, et uue aasta plaanid teha sisukate andmete, mitte soovide pealt.
Suvi on lõppemas ning üsna pea saame tervitada ühes sügisega uue koolitushooaja algust. Tõenäoliselt leiad juba praegu enda meilboksist koolitushooaja lähenemise märke. Nii ka mina. Sissetulevad kirjad jagunevad laias laastus kaheks. Ühed kutsuvad osalema parimatel koolitustel või õpiampsudel, mis olevat just minule sobiv lahendus. Teised pöördumised kutsuvad pakkumisi tegema koolitushangetes, millega loodetakse muuta suurte sihtgruppide teadlikkust ja käitumist.
Etteruttavalt mainin ära, et mul ei ole midagi koolituste ja koolitamise vastu. On väga häid ja kasulikke koolitusi (sh e-õpet). Kirjutama ajendas mind hoopis see, et ikka veel nähakse koolitamises võluvitsa, millega soovitakse ära lahendada organisatsiooni probleemid. Kurvem pool on, et lahendamist vajavat probleemi ja selle tegelikke põhjuseid sageli lähemalt ei uurita ning minnakse üsna kergekäeliselt lihtsamat teed. Kui uurida, millist muutust ja mõju programmi tulemusel oodatakse, kuulen sageli vastuseks:
„Me peame teadlikkust tõstma, sest inimesed ei tee nii nagu peab. Ka määus nõuab, et peab koolitama ja täpne tundide arvgi on ette kirjutatud.“
„Midagi ikka külge jääb. Osalejad on rahul seniste koolitustega. Meie koolituste soovitusindeks on kõrge.“
Näiliselt on kõik ilus – ettevõtetes kogutakse kokku koolitusvajadus, koolitusplaanid on täidetud, töötajatele meeldib koolitustel osaleda ja rahulolu näitajad on kõrged. Ja veski töötab edasi.
Kas rohkem koolitusi, ägedaid e-kursuseid ja ligipääs kursuste akadeemiatele tagab oodatud muutuse töötajate käitumises ja töösoorituses?
Tuleme ajast, mil teadmiste ja oskuste puudumisel oli sageli lahenduseks koolitus või e-kursus. Kursuse formaat eeldas sisu ära õppimist ning selle kinnituseks testiti teadmisi ja väljastati tunnistus. Selliste koolituste läbimist on lihtne mõõta ja raporteerida, eriti kui „mõju hinnata“ koolitustel osaletud tundide, omandatud teadmiste, väljastatud tunnistuste, õppijate rahulolu või kulutatud ressursse kokku lugedes. Ka tehnoloogia areng võimaldab jõuda järjest kiiremini ja suuremate sihtgruppideni.
Kuidas meie tänased õpilahendused tegelikult töötajate töösooritust ja äritulemust mõjutavad?
Pisut kriitikat koolituste kesksele lähenemisele ei tähenda, et koolitusi ei peaks tegema või ägedatel e-kursustel osalemisel ei ole üldse mõtet. Ükski lahendus ei ole iseenesest õige ega vale. Oluline on, et valitud lahendus aitab töötajal oma tööd paremini teha ja avaldab soovitud mõju ettevõtte äritulemusele. Et sisukaid lahendusi kujundada ja nende mõju hinnata, on vaja esmalt kokku leppida, millist mõju töösooritusele ja äritulemusele ootame. Edasi saame hinnata, kuidas meie tänased õpilahendused äritulemust mõjutavad või mida peaks muutma See jääb aga sageli tähelepanuta kui arendustegevuste planeerimist alustatakse koolitussoovide kogumisest ja koolitusvajaduse kirjeldamisest. Viimastega anname hoogu pigem koolitusveskitele.
Sügis on hea aeg koolitustegevuse tegeliku mõju hindamiseks, et teha uue aasta arendusplaanid sisukate andmete, mitte pelgalt soovide pealt.Kui mõjusad on sinu ettevõtte õpilahendused?