Kuidas uue (e)õppeprojektiga alustada?
2020. aastal saime kõik kogeda, kui kiiresti on võimalik klassiruumikoolitust või töötuba asendada tehnoloogia vahendusel õppimise erinevate vormidega. Segasel ajal, kus mängureeglid olid muutuses, oli palju katsetamist, eksimist, uute lahenduste avastamist ja ka õnnestumisi. Rääkides erinevate organisatsioonide esindajatega, peetakse saadud kogemust üldjuhul väga kasulikuks õppetunniks. Õppetund, mis näitas kätte tegeliku vajaduse ja suuna, kuhu edasi liikuda.
Sageli pöördutakse minu poole küsimustega, kuidas e-õppe või online-õppega alustada, milliseid tehnoloogiaid kasutada, kui „lühike“ peab õppimise amps olema ja mis see maksab. Kliendil on mõttes formaat, kuidas õpilahendust teostada ning sageli on see seotud sellega, kuidas endale meeldib õppida või mida lahedat on nähtud. Minu kogemus näitab, et formaadi ja tehnoloogia valimisest või olemasoleva klassiruumikoolituse sisu pakkimisest alustamisel võime jõuda lahenduseni, kus suur töö on ära tehtud, aga selle kasutegur sihtrühma jaoks jääb küsitavaks.
Mida küsida endalt uue (e-)õppeprojektiga alustades?
Esmalt on oluline hästi selgelt aru saada, miks ja kellele planeeritavat õpet vaja on.
- Milline on koolituse äriline eesmärk (õppija ja tema organisatsiooni vaatest)?
- Kas piisab kiirest info levitamisest ja koolituse läbimise tõendamisest või oodatakse ka muutust käitumises ja mõju äritulemusele?
- Mis probleemi me siin tegelikult lahendama hakkame? Kelle probleem see on?
- Kas koolitus (teadmised ja oskused) on ravi sellele probleemile, või on tegelik probleem laiem ning pigem töökorraldusest, juhtimisest, organisatsioonikultuurist või keskkonnast tingitud?
- Millist muutust ja mõju me koolituse järgselt ootame? Kuidas me selle muutuse ära tunneme? Mis juhtub kui me seda koolitust ei tee?
- Kes on õppijad? Miks nemad peaks olema motiveeritud loodavat sisu tarbima, oma väärtuslikku aega kulutama ja selle eest ka maksma? Millal ja kuidas nad õpivad? Kas üks sisu sobib kõigile?
Nendele küsimustele sisuliste vastuste leidmine võib näiliselt lihtsa videote ja enesekontrolliharjutustega õpiprojekti üsna keerukaks muuta. Kõike, mida sisueksperdid peavad oluliseks edasi anda, on pea võimatu pakkida ühte atraktiivsesse õppimise ampsu. On olnud ka olukordi, kus ära jäetud koolitus on „parim koolitus“, sest tõstatatud probleem ei ole lahendatav töötajate koolitamisega.
Iga projekt on mõnevõrra eriline ja kindlat retsepti alustamiseks ongi raske pakkuda. On rida metoodikaid ja tööriistu, mis aitavad keerukat projekti samm haaval planeerida, teostada ja tulemusi analüüsida. Jättes kõrvale keerukad erialased mõisted, saame alustada näiteks vajaduse kaardistamisega.
Jagan sinuga ühte praktilist töövahendit, millest on mul erinevate klientidega e-õppe projektides palju kasu olnud. Vahend, mis aitab õppesisu loomisel projekti erinevad osapooled „ühele lehele tuua“, tellimust selgelt sõnastada ja projekti käigus fookust hoida.
Kui meil on olemas esialgne teema ja sihtgrupp, kes koolitust vajab, siis on kasulik järgmisena kirja panna projekti selge (äriline) eesmärk.Maatriksi täitmise järjekord:
- Eesmärgist lähtuvalt lisame märksõnadega õppimise oodatava tulemuse.
- Kirjeldatud tulemusest lähtuvalt paneme kirja olulisemad tegevused, mida õppijad selle tulemuse saavutamiseks peavad tegema.
- Järgmises tulbas lisame märksõnad, millises tööalases kontekstis õppijad neid tegevusi sooritavad.
- Seejärel kirjeldame tagajärge, mis juhtub kui nendes tegevustes ebaõnnestuda.
- Lisame teadmised ja oskused, mis on vajalikud antud real loetletud tegevuste tegemiseks.
- Alles nüüd hakkame mõtlema sobilike formaatide ja tehniliste lahenduste peale. Siia alla käib vajadusel ka hindamise formaadi valik.
- Viimases tulbas on kasulik kokku leppida analüütika aeg, meetod ja vahend.
Kui kõik oluline tundub märksõnadena kirjas olema, siis tasub kriitilise pilguga veelkord üle vaadata seosed erinevate osade vahel. E-õppe loomisel ei ole soovitav mõelda, mida veel lisada saaks, vaid vastupidi. Kõik, mis ei ole antud sihtgrupile konkreetses kontekstis eesmärgi saavutamiseks hädavajalik, tõstame lahtrisse „Jääb projektist välja“.
Kõige lihtsam on maatriks joonistada suurele tahvlipaberile ja ideid koguda postititele. Viimase aasta jooksul on kokkusaamise luksust vähe olnud, seepärast oleme õppinud kasutama ka virtuaalseid alternatiive. Näiteks oleme kasutanud TEAMS’i whiteboard’i, mis on ühiselt täidetav, salvestatav ja lihtsalt jagatav.
Hästi läbi argumenteeritud maatriks annab kasulikke vihjeid klientide poolt sageli esitatud küsimustele: milliseid tehnoloogiaid kasutada, kui „lühike“ peab õppimise amps olema ja mis see maksab.