2020. aastal saime kõik kogeda, kui kiiresti on võimalik klassiruumikoolitust või töötuba asendada tehnoloogia vahendusel õppimise erinevate vormidega. Segasel ajal, kus mängureeglid olid muutuses, oli palju katsetamist, eksimist, uute lahenduste avastamist ja ka õnnestumisi. Rääkides erinevate organisatsioonide esindajatega, peetakse saadud kogemust üldjuhul väga kasulikuks õppetunniks. Õppetund, mis näitas kätte tegeliku vajaduse ja suuna, kuhu edasi liikuda. 

Sageli pöördutakse minu poole küsimustega, kuidas e-õppe või online-õppega alustada, milliseid tehnoloogiaid kasutada, kui „lühike“ peab õppimise amps olema ja mis see maksab. Kliendil on mõttes formaat, kuidas õpilahendust teostada ning sageli on see seotud sellega, kuidas endale meeldib õppida või mida lahedat on nähtud. Minu kogemus näitab, et formaadi ja tehnoloogia valimisest või olemasoleva klassiruumikoolituse sisu pakkimisest alustamisel võime jõuda lahenduseni, kus suur töö on ära tehtud, aga selle kasutegur sihtrühma jaoks jääb küsitavaks.