Erinevate ettevõtetega koostööd tehes joonistub välja muster, et räägitakse küll strateegilisest lähenemisest ja koolitustegevuste sidumisest ettevõtte eesmärkidega, aga see side on lähemal vaatlusel üsna habras. Paremal juhul on koolitusplaanis kirjas teemad, mis haakuvad ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Oodatav tulemus ja soovitud muutus ei ole aga selgelt mõõdetavalt kokku lepitud ega vajalike tegevuste või ressurssidega toetatud.

Näiteks on koolitusplaanidesse viimasel ajal lisatud vaimse tervise või roheoskuste teemasid. Harvem näeb seda, et nendes valdkondades oleks selgelt sõnastatud oodatav tulemus või paigas ka koolitustele järgnevad tegevused, mis aitavad soovitud muutust töökohal ellu viia ja tegevuste mõju hinnata. Nii juhtubki, et üldsõnalisest eesmärgist lähtudes saame koolituslahenduse, mis lisab küll teadlikust, aga ei toeta vajaliku muutuse elluviimist töökohal.

Julie Dirksen toob muutuste redeli näitel ilusti välja, miks käitumise muutuseks ja uute harjumuste säilimiseks ainult koolitamisest ei piisa. Need kümme redeli astet on:

Üks minu eeskujusid õpikogemuse disaini valdkonnas on Julie Dirksen. Olen nautinud tema ettekandeid konverentsidel, jälginud teda LinkedInis ja töötanud läbi varasema raamatu "Design for How People Learn". Pole ime, et sel aastal, kui Julie uus raamat välja tuli, selle kohe ostsin. Osalesin ka aNewSpring veebiseminaril, kus Julie Dirksen jagas saladusi „kuidas rääkida elevandiga". Elevandi ja ratsaniku metafoori kasutab ta aju kohta. Elevant kui automaatne, emotsioonilt reageeriv pool ja ratsanik seevastu teadlik, verbaalne ja mõtlev pool.

Üllatus-üllatus! Veebiseminari lõpus toimus raamatute loosimine ja ma olin üks õnnelikest, kelle nimi välja valiti. Nüüd on raamat saabunud armsa sõnumiga aNewSpringilt. Raamatu teise eksemplari omamine teeb mind veelgi õnnelikumaks, kuna saan selle ära anda kellelegi, kes ka seda vajab.

Soovitan Julie Dirkseni raamatut "Talk to the Elephant: Design Learning for Behavior Change“ kõigile, kes soovivad mõista, mida teha, kui õppijad teavad, mida nad peaksid tegema, kuid siiski ei tee seda.